Turgudel on akumuleerunud pinge
Kaks nädalat tagasi käis investoritel üle maailma kõhust läbi jutt, kui aktsiaturgudel toimus viimaste aastate suurim ühepäevane langus ning volatiilsusindeks VIX tõusis kõrgeimale tasemele alates koroonapandeemiast — põhjuseks segu jeeni intressimäära tõstmisest kui ka USA tööturu oodatust nõrgematest tulemustest.
Pikaajaline kogemus turgudel näitab, et iga mõne aja tagant kipub teatud punktidesse turgudel akumuleeruma pinge, mis peab mingi hetk välja saama. Üle-eelmisel nädalal toimunud turulanguse ja -tõusu taustal näeme Jaapani puhul, et tegemist on riigiga, kus makromajandus on katki, võlakoorem on hiiglaslik ja rahvastik vananeb. Ülisuure võlakoorma pinge leidis koha, kust ta välja saab — kohaliku valuutakursi.
Madalate ja muutumatute intressimäärade tõttu kasutati Jaapani jeeni aastaid carry trade’iks — jeenist võeti laenu, keerati see teiseks valuutaks ning uue valuuta eest osteti riskantsemaid varasid, näiteks USA tehnoloogiaaktsiaid. Samal ajal võitles Jaapan inflatsiooni tõusuga, niiet tegelikult on keskpanga otsus baasintressimäära tõsta täiesti loogiline. Intresside tõstmine tekitab olukorra, kus jeenis raha hoiustamine oleks atraktiivsem, muutes intressimäärade vahe maailma suurimate valuutadega võrdsemaks. Aga keegi poleks vist osanud ette näha, mida see otsus endaga kaasa tõi. Kogu maailm läks korraks hulluks, kuna finantssuslikud ei ole ju ometigi pea olematu intressiga valuuta võimalusi carry trade’i näol kasutamata jätnud.
Kui nüüd intressimäärad veidi üllatuslikult tõusid, avastasid antud skeemi kasutanud spekulandid, et laenuressurss on muutunud kallimaks, valuutadevaheline kurss on hüpanud ja kuna skeemi kasutasid paljud, siis langes ka ostetud riskantsemate varade väärtus. See kõik tekitas hetkelise paanika, mis oli päevasiseselt võrreldav 2008. aasta finantskriisiga.
Pinge valitseb ka tehnoloogiasektoris ja lähenevate valimiste ümber
Teine koht, kuhu pinge on kogunenud, on suurte tehnoloogiaktsiate hinnatase. Pole kahtlustki, et tehnoloogiasektoris on viimastel aastatel toimunud ilus liikumine. Nende ettevõtete kasum on maailma ajaloo parim, aga see on saavutatud kõrgel innovatiivsel tasandil. Praeguseks on näha, et see pinge on aktsiate hinnas sees ka pärast toimunud turukorrektsiooni — sarnaselt on see alles ka Jaapani jeeni ümber.
Aktsiate hinnastamisel on siiski olemas fundamentaalsed raamid ja ajalugu näitab, et just fundamentaalid on need, mis lõpuks loevad. Kui mingid aktsiad on oma fundamentaalist väga kaugele sõitnud, on nad rohkem haavatavad ning neist saavad instrumendid, millest hakatakse esimesena välja liikuma, roteerudes mõistlikumalt hinnatud kohtadesse. Selline käitumine toimus juba juulis, enne jeeni intressimäära tõusu.
Mis on saanud mainitud pingetest? Praeguseks on näha, et see pinge on isegi pärast toimunud turukorrektsiooni veel sees nii Jaapani jeenis kui ka tehnoloogiaaktsiate hinnas.
Pingeolukorda mõjutavad veel eesootavad USA valimised. Ajalooliselt tähendab valimiste aasta, et juulist novembrini läheb turgude volatiilsus üles. Lisaks, kui võtta viimased ca 100 aastat, siis september on üldiselt olnud halvim periood turgudel. Kohati võib isegi öelda, et see on selline isetäituv ennustus — võib tekkida väike massipsühhoos, millele inimesed järgnevad.
Intressikeskkond kui oluline suunanäitaja investoritele
Pikalt kõrge intressikeskkond on muutnud laenamise kallimaks ning mõjutanud läbi selle kõiki ettevõtteid ja eraisikuid. Kuid pilt intressimäärade liikumisest ei ole ühtne — samal ajal kui suurimad keskpangad nagu USA, Euroopa ja UK on teinud esimesed intresside langetusotsused, käitus Jaapani keskpank vastupidiselt.
Oluline on aga mõista, et Jaapanit ei saa paigutada samasse raamistikku mainitud suurimate keskpankadega. Jaapani keskpangale on praegu oluline jeeni languse peatamine - isegi hetkel, kus ⅔ carry tradereid on süsteemist välja loputatud - ehk intressimäärade tõstmine.
Mis puudutab teisi suuri keskpankasid, siis ollakse selgelt sisenenud intresside alandamise tsüklisse. Kuid ka see ei ole kõik niivõrd ühene, kui alguses tunduda võib. Keskpankadel on monetaarpoliitiline dilemma, mis paneb nad piltlikult mööda noatera sammuma. Kui nad langetavad intresse liiga palju, näeme inflatsiooni uuesti pead tõstmas. Kui nad hoiavad intresse pangal või tõstavad liiga palju, tuleb majandussurutis. Seetõttu ongi keskpangad alati noateral, üritades mitte emmale-kummale poole eksida.
Kui nüüd mõelda, mida see investoritele tähendab, siis intressimaailma puhul võib öelda, et mastaapide võrdluses on USAl suurim olulisus. Aktsiaturg peab vastu siis, kui föderaalfeserv langetab intressimäärasid ja selle taustal ei lähe Ühendriikide majandus surutisse. Kui intressi langetatakse aga majandus läheb ikkagi surutisse, siis aktsiad eriti hästi vastu ei pea ja teevad jõnksu ära.
Intressimäärade liikumist on olnud näha ka Lightyeari investorite portfellides, kus on viimase aasta jooksul tekkinud liikumine vabalt rahalt teenitavalt intressilt aktsiaturuinstrumentidesse — mis peegeldab laiemalt maailmas valitsevat fooni.
Investeerimine ja geopoliitika
Geopoliitiline olukord on investorile alati olnud erakordselt keeruline faktor, mida investeeringute raames arvestada. Investor üritab leida ratsionaalsust, aga geopoliitilist kindlust segavad tegelased viivad ratsionaalsuse kogu maailmast - kaasaarvatud aktsiaturgudelt - ära. Lisaks loovad need tegelased pinget, mis tõstavad turgude volatiilsust.
Mõned viisid, kuidas seda investeerimisportfelli kontekstis lahti mõtestada, siiski on. Näiteks saab mõelda läbi, kus antud hetkel geopoliitilised pinged tekkinud on. Kui Lähis-Idas, siis on olukorral kindel mõju nafta hinnale, mis omakorda kandub üle pea kõikidele muudele aspektidele meie igapäevaelus. Teine oluline osa geopoliitilises kontekstis on pinge foon, mis näiteks täna on kasvanud ja tõenäoliselt kasvab veel edasi. Ärevuse tõus on oma olemuselt inflatsiooniline, kuna hakatakse (praegu juba on hakatud) suurendama kaitsekulutusi, mis paistab näiteks kaitsetööstuse aktsiatest selgelt välja.
Investorile ongi oluline just see, et lühikeses perspektiivis tekitavad geopoliitilised pinged ärevust ja pikas perspektiivis on need inflatsioonilised.
Mida siis investeerides teha?
Tihti üritatakse investeerimisotsuseid tehes vaadata turgudele otsa sektoripõhiselt, aga intressikeskkonna muutmise ajal ei ole see ainus variant. Näiteks võib sektori asemel mõelda faktorile — mis on teatud tüüpi pealkiri, mille alla saab erinevaid ettevõtteid paigutada. Tuntumad faktorid on näiteks kasvu- ja väärtusfaktor.
Kasvufaktori alla lähevad kiire kasvuga ettevõtted, kellel on üldiselt ühiseks faktoriks suhteliselt kõrge võlakoorem, mis tähendab, et kõrged intressid teevad neile haiget. Vahepeal käivitunud AI buum oli huvitav. Paljud ettevõtted, kes justkui oleks pidanud kõrgetest intressimääradest haiget saama, said seda võibolla ettevõtte kontekstis, samal ajal kui nende aktsia pidas väga hästi vastu ja liikus vastuvoolu. Üldiselt tasub enda jaoks välja mõelda, mis on sinu jaoks peamised faktorid, mille põhjal otsuseid teha ja siduda need intressiootustega. Faktorid sõltuvad sellest, millisel viisil muutub intressimäära ootus. Kui tekib ootus, et intressid langevad oodatust kiiremini, siis on tõenäoliselt ilusad päevad intressitundlikel - näiteks väikese kapitalisatsiooniga, palju laenukapitali kasutavatel - ettevõtetel.
Et turust täna sotti saada, peabki vaatama, millised on intressimäära ootused, kuhu need võivad liikuda ja kas inflatsioon on kontrolli alla saadud. Lisaks vara investeerimisele - näiteks börsil kaubeldavatesse fondidesse - on ka veidi alanevas kuid siiski kõrges intressikeskkonnas oluline ka oma vaba raha tööle panna.
Disclaimer
Tegemist ei ole investeerimisnõuga. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.